Kokkuvõte Kailiti arengumapist

Tuleb tunnistada, et minule sattus retsenseerimiseks tõeliselt briljantne arengumapp. Kailit ei ole oma e-portfooliot loonud mitte aine Infotehnoloogia koolis jaoks, nagu paljud meist, vaid see on tal olnud juba aastast 2016. Tema arengumapis on palju infot tema töö ja tegemiste kohta.
Kailiti mapis on kõik nõutud tööd esitatud. Teemasid on käsitletud põhjalikult. Sissekannet lugedes saab ülevaate, mida õpiti ja kuidas õppimine edenes. Keelekasutus on korrektne. Lisatud on illustreerivaid pilte ja videoid. Teiste töödele on viidatud.
Arengumapi kujundus ja taust on lugejasõbralik, ei väsita lugejat. Mapi alguses on sisukord liikumise lihtsustamiseks ja soovitud teema leidmiseks. Kuid kui ma hakkasin lugema teisi sissekandeid, siis mul oli raskusi tagasi saamisega Infotehnoloogia koolis sissekannete juurde. Nö eksisin ära, sest nii palju oli huvitavat lugemist.
Jõudu ka edaspidisteks põhjalikeks sissekannete tegemisteks!

Kursuse "Infotehnoloogia koolis" kokkuvõte

Kursuse käigus sain teada, milliseid infotehnoloogia kasutamise võimalusi on koolides. Koolide külastus näitas, kuidas infotehnoloogia vahendeid kasutatakse ja kuidas on kasutamine organiseeritud. Võin julgelt öelda, et Parksepa Keskkool on infotehnoloogia vahendite poolest heal tasemel.
Tundides saime katsetada erinevaid vahendeid: klikkerid, Smart-tahvel. See oli kasulik kogemus. Selleks, et õpetaja hakkaks mingit vahendit või keskkonda kasutama, peab ta ise seda hästi tundma ja olema kindel kasutamisoskuses.
Huvitav oli arvutimuuseumi ja virtuaallabori külastus.
Kindlasti on veel vahendeid ja keskkondi, mida meile võiks tutvustada.

Virtuaalreaalsuse ja nutistu labori külastus

Virtuaalreaalsust saab kasutada erinevates ainetundides. Näiteks on olemas juba eestiski tehtud 360 kraadi kohavideod. Pane vaid prillid pähe, vali kohta ja saadki näha. On olemas õppevideod, kus saadki näiteks seigelda dinosauruste seltsis või ujuda ookeanis. Virtuaalreaalsuse kasutamine peaks olema tundides igati mõtestatud ja sihipärane, mitte ainult meelelahutuslik.
Asjade internetti võiks ka koolimajades kasutada. Kui näiteks läheb klassis temperatuur kõrgeks, siis käivitub ventilatsioon iseenesest või muutub tulede värv, et teaks akent avada. Klassis olevat lärmi saaks vähendada, kui näiteks tuled annaksid märku, et on ületatud teatud detsibellid.
Mis siis saab, kui nutistu ei tööta korralikult? Näiteks meie kooli tuletõrjealarm läks tööle ilmaasjata.
Lisasin video, mis tutvustab virtuaalreaalsust.

Koolikülastus - Tartu Tamme Gümnaasium

Külastasime 11. oktoobril Tamme Gümnaasiumi.
Koolil on olemas arvutiklass, mobiilne laadimiskapp tahvlite ja sülervutite jaoks. Haldamiseks kasutatakse keskset süsteemi, nagu meie kooliski. Arvutiklassis on võimalik üle võtta õpilaste arvuteid. Sama süsteem toimib ka Parksepa Keskkoolis. Mulle isiklikult meeldib, sest siis on mul võimalik õpilas(t)ele näidata oma ekraanil olevat, võtta nende arvutist esitama fail või sulgeda see leht, mida ta hetkel ei peaks vaatama.
Tamme Gümnaasiumis tehakse Tamme TVd. Õpilased saavad õppida heli ja valgustust pidudeks seadistama. Klassides on lähikuvaprojektorid, koridorides infostendid, -ekraanid, õppeklassis 3D printimise seade.
Õpetajatel on printimiseks kaardid. Seega saab töö välja printida erinevatest printeritest.
Oma kooli soovin ka kindlasti 3D printerit. Vajalik oleks ka meie koolis leida lahendus tahvlite või sülearvutite transportimiseks. Kuna ei ole lifti, siis ratastel kapid jäävad ära.
Arvan, et Tamme Gümnaasiumis on palju huvitavaid IT vahendeid ja kindlasti neid kasutatakse palju.

Õppevideo koostamine

See ülesanne oli meie rühma jaoks tore vahepala. Rühmas olid Tanel, Kristi ja Ene.
Idee sündis ruttu, sest oli eelmisel päeval tegelenud koolis õige istumisasendiga arvutitunnis. Sealt mõte, et teeks sellest kohe õppevideo.
Meie rühma liikmed olid kõik varem tegelenud video loomise ja töötlemisega.
Meie tegevuse filmis üles Kristi. Kuna tahvlis ei läinud video monteerimise äpp tööle, siis kasutasime Kristi telefonis olnud KineMasteri äppi. Tasutamuusikana kasutasime vabavaralist helifaili, mis oli minu arvutis. Lisasime juurde ka algus ja lõputiitrid.
Valmis selline video:

Mõpe

Kasutasime mõpet emakeelepäeval 1.-6. klassi õpilastele. 

Koostasin varem Scoove - https://make.scoove.net/ valmis ülesanded. 

Oli ülesandeid, kus tuli liikuda teatud kohta ja siis alles avanes küsimus. Mõnes ülesandes tuli teha pilt või video ja lisada see oma tööle. Õpilastele oli ette antud aeg, kus nad said ise määrata ülesannete lahendamise järjekorra. Erinevad ülesanded andsid erineva arvu punkte. 

Õpetajana pidin oskama seda programmi kasutada ja valmis koostada erinevat laadi ülesanded. Probleem seisnes selles, et kuna üritus oli 1.-6. klassi õpilastele, siis tuli teha 6 erineval tasemel nö mängu. Esmapilgul oli programmi ülesehitus keeruline ja võttis aega. Korraks tekkis mõte jätta kasutamine pooleli. 

Õpilased said programmiga hakkama, sest kasutamise ülesehitus oli lihtne ja nad said selle ruttu selgeks. Ei tekkinud tõrkeid ka programmi töös. Selle programmi kasutamisel võib olla probleemiks, et kui kasutatakse GPSi, siis on vaja kindlasti tahvlis või telefonis kasutada asukohamäärajat. 

Minule meeldis sellise mõppe puhul see, et õpilased said ise otsida vastuseid küsimustele, töötada rühmas, olla loomingulised avatud ülesannete lahendamisel ja samas said ka liikuda.

Liitreaalsus

Olen liitreaalsusega ka varem kokku puutunud. Mõned aastad tagasi otsisin erinevaid äppe kasutamiseks ja sealt tutvusin tol aja Aurasma äpiga. Sai ka õpilastega seda katsetatud. 

Koolis saaks liitreaalsust kasutada erinevates tundides. Minule näiteks meeldis tol korral selle äpi tutvustuses just see, et kui näiteks skaneerida mõne kunstniku pilti, siis ärkas see kunstnik justkui ellu ja rääkis ja näitas oma töid. Nii võiks olla see kasutusel just kunstiõpetuse tundides, ajaloos, kirjanduses. Võimalusi oleks palju.

Juurde annaks see õpilastele lisateadmisi. Või kui need pildid on kusagil veel kaua üleval, siis saaks neid korduvalt uuesti vaadata. Mõtlen just oma algklassi õpilaste peale, kes ei suuda keskenduda pikemalt tehtavatele asjadele, siis äkki ongi selle põhjuseks see, et kogu aeg tuleb uut infot nii kiirest ühest ja teisest kohast ja kogu aeg peab uuele ümber lülitama ning ei olegi nagu aega millelegi keskenduda. Need kiired sutsude vaatamised ei lasegi keskenduda ja seda õppida. 

Ja nagu tunniski sai juba teemat arendatud, nii võivad lapsed liitreaalsuse tegemise oskust kurjasti kaasõpilaste-õpetajate peal kasutada. 

SMART tahvel

Minu arust on see tore vahend. Kui see on koolis kuskil klassis, siis peaks seda ikka aktiivselt kasutama. Meie koolis on selline tahvel. Kuid kuna ta asub klassis, kus on geograafia tunnid, siis ei kasutata teda seal ja ei saa ka teised seda kasutama.
Kindlasti ei tohiks ka teda vist ikkagi üleliia kasutada. Peab läbi mõtlema, et kui üks või kaks õpilast on klassis tahvli juures, mida teevad ülejäänud. Oma kogemusest võin öelda, et laisklevad niisama. Ka neil peaks samal ajal olema mingi aktiivne tegevus.
Minu tehtud töö fail.

Raatuse kooli külastamine

13. septembril toimus Raatuse Kooli külastus. Meile tutvustati kooli ja erinevaid IT vahendeid ning nende kasutamist. Huvitav oli selles koolis avatud klasside süsteem. Vaheustega sai ruumi suuremaks teha ja vastupidiselt väikseid õppimiskeskkondi tekitada. Seinte kasutamine rühmatöö tegemiseks oli ka põnev.
Mulle meeldis mikroskoop, mis suurendab kuni 1000 korda. Kui hakkasin koolis uurima, siis selgus, et meil on ka see olemas. Ja isegi filmib. Muud tehnilised vahendid olid tavapärased. Just tehnilised lahendused olid need, mis olid teistsugused.
Raatuse Koolis ei ole eraldi infotehnoloogia tunde. Seda õpetatakse teistes tundides integreeritult. Selliselt peavad kõik õpetajad andma oma panuse.

Programmeerimise õppimine

Praegu on vist selle suve kõige palavam päev. Vilus on sooja 29 kraadi ja kell on 10.42.
Kuna õues ei kannata miskit teha, siis jätkan programmeerimise õppimist.
Kevadel ei jõudnud ma omadega õigel ajal valmis ja ei saanud kokkuvõtvat tööd teha. Eks põhjuseks oli kiire aeg, aga pigem siiski see, et ei saanud asjadest aru, kuidas miski toimib. Kui loen õpetusi, siis tundub kõik arusaadav, aga kui hakkan ülesannet lahendama, siis on nagu kuskil vahel miskit puudu, mida pole kuskil õpetatud.
Hakkan nüüd kõike otsast peale uuesti õppima. Vaatame, kas asi edeneb või olen ikka üks hädapätakas.

VOSK

Leidsine tunnis sellised kasutusvõimalused:
Teadmiste kontroll - Quizizz
Esitlused - Beautiful.ai, Learningapps
Rühmatöö - Beutiful.ai, Padlet

Minu õpilugu VOSK kasutamisel.
2. klassis oli tähtis saada selgeks arvutamine 20 piires. Olime teinud tööd õpiku, töövihku ja vihikuga. Otsustasime teha mängulise arvutamistunni. Kellel oli võimalus, kasutasid oma nutiseadet, kes soovisid, said kasutada kooli tahvelarvutit.
Esimesena tegimegi arvutamisvõistluse https://99math.com keskkonnas. Tegime kolm võistlusvooru, mille iga vooru pikkuseks oli 30 sekundit. Pärast mängu tegime kokkuvõtte, kuidas läks.
Järgmisena said õpilased valida endale arvutamismänge https://www.mathplayground.com/grade_2_games.html lehelt. Nüüd sai iga õpilane rahulikult arvutada ja kontrollida oma arvutamisoskust.
Tunni lõpus tegime veel ühe https://99math.com võistluse. Tunni kokkuvõtet tehes arutasime, kas harjutamine parandas viimase mängu arvutamistulemusi. Need õpilased, kes olid esiviisikus tunni alguses, olid seda ka tunni lõpus, sest nende arvutamisoskus ja kiirus olid paremad. Ülejäänud kahekümne õpilase kohad arvutamisvõistluses olid muutunud. Kes oli arvutamisest väsinud, oli langenud allapoole. Kes oli õppinud juurde õigeid vastuseid, oli tõusnud.
VOSK puhul ei saa alati olla kindel, kas vastav rakendus õpilase telefonis tööle hakkab.

H5P - videoülesanne

Vahva viis video vaatamiseks. Peab olema mõttega video juures.
Tahtsin kõikvõimalikku teksti eestikeelseks muuta, aga ei leidnud kõikide tõlkimise kohti kohe üles.

Käisin Janika Leoste robomatemaatika koolitusel ja seal tuli välja, et HITSA serveris on https://sisuloome.e-koolikott.ee/, kus saab kasutada H5P  erinevaid malle, mis on täitsa eesti keeles.

Interaktiivne slaid valikvastustega

Selgus, et mul on konto H5P keskkonnas juba üle aasta, aga ma polnud seal miskit loonud. Ilmselt oli selle põhjuseks see, et ma kohe ei saanud pihta, kuidas miski käib ja siis hiljem oli selle keskkonna ära unustanud.
Kui nüüd katsetama hakkasin, siis on siin ikka hästi palju erinevaid võimalusi.
Minu interaktiinve slaid valikvastustega sai tehtud koduloomade kohta.

Arvutimuuseum

5. mail külastasin Tartus asuvat arvutimuuseumi.
Mul oli ettekujutus, et tegemist on ikka suure ruumiga. Kohapeal selgus, et ühes väikeses toas on üksteise otsas palju tänapäevase arvuti eelkäijaid. Enamus olid minule täiesti võõrad. Huvitav oli kuulata selgitusi nende masinate kohta.

Klikker

Mina isiklikult puutusin klikkeriga kokku esimest korda Tartus koolitusel. Päris huvitav vahend kasutamiseks.
Kui hakkasin internetist infot otsima, siis sain teada, et klikker on koerte koolitamise vahend ja hoopis teistsuguse väljanägemisega kui koolis kasutatud vahend.
Arvan, et klikkerit on tõesti hea ja asjalik kasutada, kui on loengud. Siis on õpilasel võimalus kaasa mõelda ja pakkuda oma arvamust. Kuna mina õpetan enamasti algklassides ning arvutitunde andes ei ole ilmselt mõtekas loenguid pidada. Seega hetkel klikkerit kasutama ei hakka. Aga Tartus koolitusel oli klikker asjakohane.
Pigem kasutan klikkeri asemel näiteks Quizizz´st ja 99Math´i. Neid mõlemaid kasutades saan ka tagasisidet, kuidas kellelgi on läinud ja keda peaks antud teema juures abistama.

Linux

Linuxi eeliseks on see, et tegemist on tasuta operatsioonisüsteemiga. Parksepa Keskkoolis on arvutiklassis Linux kasutusel vähemalt viimased 11 aastat. Mulle meeldib meie arvutiklassis see, et mul on võimalus õpilaste arvutid kinni panna ja näidata õpilastele, kuidas miskit teha. Saan saata neile kõigile korraga vastava lingi töö tegemiseks. Õpilased harjuvad kiirest. Kuna meie koolis on kõigil õpilastel kooli Google konto, siis toimub enamasti töö Drive´is, Classroomis jne. Mina olen isiklikult ära harjunud ja minu jaoks on see süsteem lihtne.
Meie kooli õpetajad on öelnud, et Linux on kasutamiseks võõras. Nad on ilmselt ära harjunud Windowsiga, sellepärast tundubki kõik nii imelik. Ilmselt ongi õpetajate ebakindlus põhjuseks, miks nad ei taha arvutiklassi tundi läbiviima minna. Aga õpilased ju oskavad ja seega on õpetaja ülesanne anda töökäsk ja juhendada sisulise poole pealt.

Tartus arvutiklassis tehtud ekraanipilt

Programmeerimisülesannete katsetamine

Vahel on kasu vist ka sellest, kui jätta selle ülesande lahendamine kõrvale, mis kuidagi ei taha laheneda. Igatahes mina nii tegin. Läks paar päeva mööda, lugesin uuesti töökäsku ja sain aru, mida minu käest taheti.
Tegelikult tekkis ka uus probleem. Ei olnud seoses õpilaste konkursi lõputöödest osavõtuga ega programmerida ja siis juhtuski see, et ei mäletanud enam osasid mõisteid. Ja tuli hakata kõike otsast peale lugema. Vahel tekkis ikka täielik masenduse tunne. No ei saa mitte midagi aru. Kuskil oleks nagu miskit veel puudu, et ülesanne saaks lahendatud. Olen ühe ülesande juures istunud järjest kolm ja rohkemgi tundi. Lugenud töökäsku, vaadanud juhendit, katsetanud murelahendaja abi ja ei miskit. Murelahendajaga on see tore lugu, et kõik see, mida murelahedaja käsib teha, on mul olemas, aga programm ikka ei tööta nii, nagu vaja. Huvitav, kas ma olen see ainuke vana inimene, kellel ei ole loogikat ja kes ei suuda enam õppida ja uut infot meelde jätta.
Hetkel ei ole veel alla andnud. Vahel ikka miski õnnestub ja annab eduelamuse.

2. nädala programmeerimisülesanded

Alustasin ikka teooriast. Lugesin katsetasin ja kõik tundus endiselt lihtne kuni koduste tööde tegemiseni.
Ühel hetkel tuli meelde kuskil internetis nähtud nali, kus oli pilt, et koolis õpetatakse 3+6.
Kodune ülesanne on 36+12. Aga kontrolltöös on 234,43/6*2,45.
Mul oli ikka täpseselt selline tunne. Ma ei saanud näiteks aru, millal ta loeb kirja spämmiks. Automaatkontoll leidis lõpuks ikka ühe vea. Ja kui hakkasin seda viga otsima ja parandama, siis läks kõik aina hullemaks. Kustutasin kõik ära. Võtsin ette sarnase näite ja hakkasin otsast peale. Ma arvan, et ei ole ikka normaalne, kui ma teen ühte ülesannet järjepanu 5 tundi ja ikka pole vastus õige. Kui aus olla, siis ei saanud murelahendajast ka loodetud tulemust. Seal oli küll hea selgitus, aga minu programmi see paremaks ei teinud.
Isegi Thonny keeldus vahepeal minuga koostööd tegemast. Ilmselt sai ka temal minu katsetustest mõõt täis, kui programm oli järjest lahti olnud 15 tundi. Sulgesin ja avasin uuesti. Värske peaga töötas jälle. On juba hirm, et kas ma olen juba nii vana, et loogika veab alt ja arusaamist napib.
Optimistina loodan, et asi läheb ikka paremuse poole ja tundides saab häid näpunäiteid erinevate olukordade lahendamiseks. Eks ikka programmeerimise alal.

Arvutivaba programmeerimine

Kuna annan tunde 2. klassi õpilastele, siis otsustasin kasutada ruudulist paberit ja seal vasakule, paremale, üles ja alla liikudes pilte joonistada. Selgitasin ka alguses, et mis on programmeerimine ja kuidas saaks kordusi kasutada meie joonistamise töös. 

Hetkel on olukord selline, et igas tunnis saab mõni õpilane kaaslastele oma programmi ette lugeda ja kõik peavad tema juhendamise järgi liikuma. Nõudlus sellise tegevuse järele on suur. Panin tähele, et see on väga hea tähelepanu koondamise harjutus ja distsipliini kasvatav tegevus. Meil on kokkulepe, et ühtegi käsklust ei korrata ja kõik öeldu tuleb täpselt täita.

Esimene pildifail on minu näidistöö, järgmised on õpilaste looming.

1. nädala programmeerimisülesannete lahendamine

Esimese nädala ülesanded said lahendatud. Alustasin teooria tutvumisega. Katsetasin kõiki antud lauseid läbi ja püüdsin endale selgeks teha, miks mingi asi nii on. Otsisin enda jaoks loogikat. Teise ülesande lahendamisel tekkis küll kerge paanika. Lugesin automaatkontolli veateadet ja tegin tema käskimise järgi parandust, aga ikka ei töötanud. Ja nii korduvalt. Vaatasin uuesti videoselgitust ja leidsin lahenduse, mis sobis automaatkontollile. Pärast seda viperust teised programmid töötasid koheselt. See andis eduelamuse ja huvi edasist uurida. Püüan meelde jätta erinevaid mõisteid ja aru saada nende kasutamise järjestust ja süsteemi.
Vaatame, kuidas edenevad teise nädala ülesanded.

Mõtted kursuse alguses

Juhita auto ei ole enam tänapäeval mingi imeasi.
Kuid hetkel on mul tunne, et olen koos teistega ühes autos ja kihutan teadmiste omandamise poole, kuid kiirus on suur ja ei tea, kas jõuab kõike ära teha. Mööda lehti seigeldes nagu koonustest mööda sõites ei ole mitte kindel, kas leian kõik tehtavad ülesanded üles.
Kuid olen optimist ja arvan, et saan kõigega hakkama nagu see auto sõidab ilma juhita.

Enda teadmiste ja oskuste analüüs kursuse algul

Mida ma siis oskan?
Olen viimased viis aastat tegelenud pidevalt enesetäiendamisega arvutialal. Võtnud osa kõikvõimalikest veebipõhistest õppustest: arvutiga joonistamine, ühistöövahendid, juhendite ja õppevideote loomine, helifailid õppetöös, infopädevus jne. Olen õpitut kohe ka praktiseerinud ja andnud oma oskusi edasi arvutiõpetuse tundides ja lõimituna aineõpetuse tundides. Oma teadmisi olen jaganud ka teiste õpetajatega. Palju kasu on teadmistest olnud loov- ja uurimistööde juhendamisel ja selle aine õpetamisel õpilastele.
Oma viimaseks oskuseks pean 3D modelleerimist, olgugi, et seda on hetkel vähe praktiseeritud. Olen proovinud 3D printimist ja tahaksin seda rohkem osata. Loodan, et õnnestub kooli saada ka 3D printer.

Mida ma ei oska?
Hetkel tundub kõige keerulisem olevat programmeerimine. Olen tutvunud programmiga MSW Logo I ja tegelenud plokkprogrammeerimisega Scratchi ja robotitega (Edison, Dash, WeDo2, EV3). Programmide  kirjutamine on siiski minu jaoks keeruline. Ei tea, kas saan ikka Pythoniga hakkama. Ilmselt tuleb rohkem tööd teha, harjutada ja meelde jätta. Olen siiani arvanud, et mul on loogika igati olemas.

Milline näeb kool välja 10 aasta pärast

Seoses tehnika arenguga on kindlasti juurde tulnud erinevaid tehnilisi vahendeid. Õppimine toimub rohkem rühmades. Rühmas võiks juhendajaks olla robotõpetaja, kes jagab juhiseid ja kuulab vastuseid. Õpetaja tegeleb laste emotsionaalse kasvatusega. Robot tõenäoliselt ei oska veel emotsioonidega tegeleda.

From 1963 cartoon called “The Jetsons

Korra käis meil läbi ka mõte, et lapsed võiksid õppida kodus, aga arvasime siiski, et koos õppimine on efektiivsem, sest üksi õppides tõukad tegevust edasi ja ei hakka koheselt tööle. Leidsime, et ka tulevikus on koos koolis õppimine efektiivsem.

Ilmselt kasutatakse rohkem veebipõhiseid vahendeid nii õppimiseks kui tagasiside saamiseks. On digitaalsed õpikud ja töövihikud. Seda näitab juba praegune tegevus, et järjest rohkem kasutatakse digitaalseid vahendeid

Esimene katsetus

Esimene selle kursuse katsetus sai tehtud koolitusel, kus tuli programmeerida "Tere, maailm!"

Täna katsetan siis edasi. On neljapäeva õhtu ja kell hakkab lähenema üheksale.
Otsustasin hakata alguses materjalide tutvumisega:
1. Uurin, mis on  algoritm. Algoritmi osa on arusaadav. Antud ülesanded lahendasin õigesti.
2. Uurin, mis on programm. Thonny on arvutisse laetud ja töö võib alata. Selgitused Pythoni kohta on arusaadavad. Hetkel tundub veel kõik lihtne olevat.
Katsetasin Thonnys ka taande lisamist ja kaotamist.
3. Uurin teooriaosas andmetüüpe. Andemetübid on juba raskemad. Tuleb meelde jätta:

Konkreetse väärtuse tüübi saab teada käsku type() kasutades. Täisarvu tüüpi märgitakse Pythonis int, ujukomaarvu tüüpi float, sõne tüüpi str ja tõeväärtuse tüüpi bool.