2. nädala programmeerimisülesanded

Alustasin ikka teooriast. Lugesin katsetasin ja kõik tundus endiselt lihtne kuni koduste tööde tegemiseni.
Ühel hetkel tuli meelde kuskil internetis nähtud nali, kus oli pilt, et koolis õpetatakse 3+6.
Kodune ülesanne on 36+12. Aga kontrolltöös on 234,43/6*2,45.
Mul oli ikka täpseselt selline tunne. Ma ei saanud näiteks aru, millal ta loeb kirja spämmiks. Automaatkontoll leidis lõpuks ikka ühe vea. Ja kui hakkasin seda viga otsima ja parandama, siis läks kõik aina hullemaks. Kustutasin kõik ära. Võtsin ette sarnase näite ja hakkasin otsast peale. Ma arvan, et ei ole ikka normaalne, kui ma teen ühte ülesannet järjepanu 5 tundi ja ikka pole vastus õige. Kui aus olla, siis ei saanud murelahendajast ka loodetud tulemust. Seal oli küll hea selgitus, aga minu programmi see paremaks ei teinud.
Isegi Thonny keeldus vahepeal minuga koostööd tegemast. Ilmselt sai ka temal minu katsetustest mõõt täis, kui programm oli järjest lahti olnud 15 tundi. Sulgesin ja avasin uuesti. Värske peaga töötas jälle. On juba hirm, et kas ma olen juba nii vana, et loogika veab alt ja arusaamist napib.
Optimistina loodan, et asi läheb ikka paremuse poole ja tundides saab häid näpunäiteid erinevate olukordade lahendamiseks. Eks ikka programmeerimise alal.

Arvutivaba programmeerimine

Kuna annan tunde 2. klassi õpilastele, siis otsustasin kasutada ruudulist paberit ja seal vasakule, paremale, üles ja alla liikudes pilte joonistada. Selgitasin ka alguses, et mis on programmeerimine ja kuidas saaks kordusi kasutada meie joonistamise töös. 

Hetkel on olukord selline, et igas tunnis saab mõni õpilane kaaslastele oma programmi ette lugeda ja kõik peavad tema juhendamise järgi liikuma. Nõudlus sellise tegevuse järele on suur. Panin tähele, et see on väga hea tähelepanu koondamise harjutus ja distsipliini kasvatav tegevus. Meil on kokkulepe, et ühtegi käsklust ei korrata ja kõik öeldu tuleb täpselt täita.

Esimene pildifail on minu näidistöö, järgmised on õpilaste looming.

1. nädala programmeerimisülesannete lahendamine

Esimese nädala ülesanded said lahendatud. Alustasin teooria tutvumisega. Katsetasin kõiki antud lauseid läbi ja püüdsin endale selgeks teha, miks mingi asi nii on. Otsisin enda jaoks loogikat. Teise ülesande lahendamisel tekkis küll kerge paanika. Lugesin automaatkontolli veateadet ja tegin tema käskimise järgi parandust, aga ikka ei töötanud. Ja nii korduvalt. Vaatasin uuesti videoselgitust ja leidsin lahenduse, mis sobis automaatkontollile. Pärast seda viperust teised programmid töötasid koheselt. See andis eduelamuse ja huvi edasist uurida. Püüan meelde jätta erinevaid mõisteid ja aru saada nende kasutamise järjestust ja süsteemi.
Vaatame, kuidas edenevad teise nädala ülesanded.

Mõtted kursuse alguses

Juhita auto ei ole enam tänapäeval mingi imeasi.
Kuid hetkel on mul tunne, et olen koos teistega ühes autos ja kihutan teadmiste omandamise poole, kuid kiirus on suur ja ei tea, kas jõuab kõike ära teha. Mööda lehti seigeldes nagu koonustest mööda sõites ei ole mitte kindel, kas leian kõik tehtavad ülesanded üles.
Kuid olen optimist ja arvan, et saan kõigega hakkama nagu see auto sõidab ilma juhita.

Enda teadmiste ja oskuste analüüs kursuse algul

Mida ma siis oskan?
Olen viimased viis aastat tegelenud pidevalt enesetäiendamisega arvutialal. Võtnud osa kõikvõimalikest veebipõhistest õppustest: arvutiga joonistamine, ühistöövahendid, juhendite ja õppevideote loomine, helifailid õppetöös, infopädevus jne. Olen õpitut kohe ka praktiseerinud ja andnud oma oskusi edasi arvutiõpetuse tundides ja lõimituna aineõpetuse tundides. Oma teadmisi olen jaganud ka teiste õpetajatega. Palju kasu on teadmistest olnud loov- ja uurimistööde juhendamisel ja selle aine õpetamisel õpilastele.
Oma viimaseks oskuseks pean 3D modelleerimist, olgugi, et seda on hetkel vähe praktiseeritud. Olen proovinud 3D printimist ja tahaksin seda rohkem osata. Loodan, et õnnestub kooli saada ka 3D printer.

Mida ma ei oska?
Hetkel tundub kõige keerulisem olevat programmeerimine. Olen tutvunud programmiga MSW Logo I ja tegelenud plokkprogrammeerimisega Scratchi ja robotitega (Edison, Dash, WeDo2, EV3). Programmide  kirjutamine on siiski minu jaoks keeruline. Ei tea, kas saan ikka Pythoniga hakkama. Ilmselt tuleb rohkem tööd teha, harjutada ja meelde jätta. Olen siiani arvanud, et mul on loogika igati olemas.

Milline näeb kool välja 10 aasta pärast

Seoses tehnika arenguga on kindlasti juurde tulnud erinevaid tehnilisi vahendeid. Õppimine toimub rohkem rühmades. Rühmas võiks juhendajaks olla robotõpetaja, kes jagab juhiseid ja kuulab vastuseid. Õpetaja tegeleb laste emotsionaalse kasvatusega. Robot tõenäoliselt ei oska veel emotsioonidega tegeleda.

From 1963 cartoon called “The Jetsons

Korra käis meil läbi ka mõte, et lapsed võiksid õppida kodus, aga arvasime siiski, et koos õppimine on efektiivsem, sest üksi õppides tõukad tegevust edasi ja ei hakka koheselt tööle. Leidsime, et ka tulevikus on koos koolis õppimine efektiivsem.

Ilmselt kasutatakse rohkem veebipõhiseid vahendeid nii õppimiseks kui tagasiside saamiseks. On digitaalsed õpikud ja töövihikud. Seda näitab juba praegune tegevus, et järjest rohkem kasutatakse digitaalseid vahendeid

Esimene katsetus

Esimene selle kursuse katsetus sai tehtud koolitusel, kus tuli programmeerida "Tere, maailm!"

Täna katsetan siis edasi. On neljapäeva õhtu ja kell hakkab lähenema üheksale.
Otsustasin hakata alguses materjalide tutvumisega:
1. Uurin, mis on  algoritm. Algoritmi osa on arusaadav. Antud ülesanded lahendasin õigesti.
2. Uurin, mis on programm. Thonny on arvutisse laetud ja töö võib alata. Selgitused Pythoni kohta on arusaadavad. Hetkel tundub veel kõik lihtne olevat.
Katsetasin Thonnys ka taande lisamist ja kaotamist.
3. Uurin teooriaosas andmetüüpe. Andemetübid on juba raskemad. Tuleb meelde jätta:

Konkreetse väärtuse tüübi saab teada käsku type() kasutades. Täisarvu tüüpi märgitakse Pythonis int, ujukomaarvu tüüpi float, sõne tüüpi str ja tõeväärtuse tüüpi bool.