Programmeerimise õppimine

Praegu on vist selle suve kõige palavam päev. Vilus on sooja 29 kraadi ja kell on 10.42.
Kuna õues ei kannata miskit teha, siis jätkan programmeerimise õppimist.
Kevadel ei jõudnud ma omadega õigel ajal valmis ja ei saanud kokkuvõtvat tööd teha. Eks põhjuseks oli kiire aeg, aga pigem siiski see, et ei saanud asjadest aru, kuidas miski toimib. Kui loen õpetusi, siis tundub kõik arusaadav, aga kui hakkan ülesannet lahendama, siis on nagu kuskil vahel miskit puudu, mida pole kuskil õpetatud.
Hakkan nüüd kõike otsast peale uuesti õppima. Vaatame, kas asi edeneb või olen ikka üks hädapätakas.

Programmeerimisülesannete katsetamine

Vahel on kasu vist ka sellest, kui jätta selle ülesande lahendamine kõrvale, mis kuidagi ei taha laheneda. Igatahes mina nii tegin. Läks paar päeva mööda, lugesin uuesti töökäsku ja sain aru, mida minu käest taheti.
Tegelikult tekkis ka uus probleem. Ei olnud seoses õpilaste konkursi lõputöödest osavõtuga ega programmerida ja siis juhtuski see, et ei mäletanud enam osasid mõisteid. Ja tuli hakata kõike otsast peale lugema. Vahel tekkis ikka täielik masenduse tunne. No ei saa mitte midagi aru. Kuskil oleks nagu miskit veel puudu, et ülesanne saaks lahendatud. Olen ühe ülesande juures istunud järjest kolm ja rohkemgi tundi. Lugenud töökäsku, vaadanud juhendit, katsetanud murelahendaja abi ja ei miskit. Murelahendajaga on see tore lugu, et kõik see, mida murelahedaja käsib teha, on mul olemas, aga programm ikka ei tööta nii, nagu vaja. Huvitav, kas ma olen see ainuke vana inimene, kellel ei ole loogikat ja kes ei suuda enam õppida ja uut infot meelde jätta.
Hetkel ei ole veel alla andnud. Vahel ikka miski õnnestub ja annab eduelamuse.

Arvutivaba programmeerimine

Kuna annan tunde 2. klassi õpilastele, siis otsustasin kasutada ruudulist paberit ja seal vasakule, paremale, üles ja alla liikudes pilte joonistada. Selgitasin ka alguses, et mis on programmeerimine ja kuidas saaks kordusi kasutada meie joonistamise töös. 

Hetkel on olukord selline, et igas tunnis saab mõni õpilane kaaslastele oma programmi ette lugeda ja kõik peavad tema juhendamise järgi liikuma. Nõudlus sellise tegevuse järele on suur. Panin tähele, et see on väga hea tähelepanu koondamise harjutus ja distsipliini kasvatav tegevus. Meil on kokkulepe, et ühtegi käsklust ei korrata ja kõik öeldu tuleb täpselt täita.

Esimene pildifail on minu näidistöö, järgmised on õpilaste looming.

1. nädala programmeerimisülesannete lahendamine

Esimese nädala ülesanded said lahendatud. Alustasin teooria tutvumisega. Katsetasin kõiki antud lauseid läbi ja püüdsin endale selgeks teha, miks mingi asi nii on. Otsisin enda jaoks loogikat. Teise ülesande lahendamisel tekkis küll kerge paanika. Lugesin automaatkontolli veateadet ja tegin tema käskimise järgi parandust, aga ikka ei töötanud. Ja nii korduvalt. Vaatasin uuesti videoselgitust ja leidsin lahenduse, mis sobis automaatkontollile. Pärast seda viperust teised programmid töötasid koheselt. See andis eduelamuse ja huvi edasist uurida. Püüan meelde jätta erinevaid mõisteid ja aru saada nende kasutamise järjestust ja süsteemi.
Vaatame, kuidas edenevad teise nädala ülesanded.

Esimene katsetus

Esimene selle kursuse katsetus sai tehtud koolitusel, kus tuli programmeerida "Tere, maailm!"

Täna katsetan siis edasi. On neljapäeva õhtu ja kell hakkab lähenema üheksale.
Otsustasin hakata alguses materjalide tutvumisega:
1. Uurin, mis on  algoritm. Algoritmi osa on arusaadav. Antud ülesanded lahendasin õigesti.
2. Uurin, mis on programm. Thonny on arvutisse laetud ja töö võib alata. Selgitused Pythoni kohta on arusaadavad. Hetkel tundub veel kõik lihtne olevat.
Katsetasin Thonnys ka taande lisamist ja kaotamist.
3. Uurin teooriaosas andmetüüpe. Andemetübid on juba raskemad. Tuleb meelde jätta:

Konkreetse väärtuse tüübi saab teada käsku type() kasutades. Täisarvu tüüpi märgitakse Pythonis int, ujukomaarvu tüüpi float, sõne tüüpi str ja tõeväärtuse tüüpi bool.