Kokkuvõte Kailiti arengumapist

Tuleb tunnistada, et minule sattus retsenseerimiseks tõeliselt briljantne arengumapp. Kailit ei ole oma e-portfooliot loonud mitte aine Infotehnoloogia koolis jaoks, nagu paljud meist, vaid see on tal olnud juba aastast 2016. Tema arengumapis on palju infot tema töö ja tegemiste kohta.
Kailiti mapis on kõik nõutud tööd esitatud. Teemasid on käsitletud põhjalikult. Sissekannet lugedes saab ülevaate, mida õpiti ja kuidas õppimine edenes. Keelekasutus on korrektne. Lisatud on illustreerivaid pilte ja videoid. Teiste töödele on viidatud.
Arengumapi kujundus ja taust on lugejasõbralik, ei väsita lugejat. Mapi alguses on sisukord liikumise lihtsustamiseks ja soovitud teema leidmiseks. Kuid kui ma hakkasin lugema teisi sissekandeid, siis mul oli raskusi tagasi saamisega Infotehnoloogia koolis sissekannete juurde. Nö eksisin ära, sest nii palju oli huvitavat lugemist.
Jõudu ka edaspidisteks põhjalikeks sissekannete tegemisteks!

Kursuse "Infotehnoloogia koolis" kokkuvõte

Kursuse käigus sain teada, milliseid infotehnoloogia kasutamise võimalusi on koolides. Koolide külastus näitas, kuidas infotehnoloogia vahendeid kasutatakse ja kuidas on kasutamine organiseeritud. Võin julgelt öelda, et Parksepa Keskkool on infotehnoloogia vahendite poolest heal tasemel.
Tundides saime katsetada erinevaid vahendeid: klikkerid, Smart-tahvel. See oli kasulik kogemus. Selleks, et õpetaja hakkaks mingit vahendit või keskkonda kasutama, peab ta ise seda hästi tundma ja olema kindel kasutamisoskuses.
Huvitav oli arvutimuuseumi ja virtuaallabori külastus.
Kindlasti on veel vahendeid ja keskkondi, mida meile võiks tutvustada.

Virtuaalreaalsuse ja nutistu labori külastus

Virtuaalreaalsust saab kasutada erinevates ainetundides. Näiteks on olemas juba eestiski tehtud 360 kraadi kohavideod. Pane vaid prillid pähe, vali kohta ja saadki näha. On olemas õppevideod, kus saadki näiteks seigelda dinosauruste seltsis või ujuda ookeanis. Virtuaalreaalsuse kasutamine peaks olema tundides igati mõtestatud ja sihipärane, mitte ainult meelelahutuslik.
Asjade internetti võiks ka koolimajades kasutada. Kui näiteks läheb klassis temperatuur kõrgeks, siis käivitub ventilatsioon iseenesest või muutub tulede värv, et teaks akent avada. Klassis olevat lärmi saaks vähendada, kui näiteks tuled annaksid märku, et on ületatud teatud detsibellid.
Mis siis saab, kui nutistu ei tööta korralikult? Näiteks meie kooli tuletõrjealarm läks tööle ilmaasjata.
Lisasin video, mis tutvustab virtuaalreaalsust.

Koolikülastus - Tartu Tamme Gümnaasium

Külastasime 11. oktoobril Tamme Gümnaasiumi.
Koolil on olemas arvutiklass, mobiilne laadimiskapp tahvlite ja sülervutite jaoks. Haldamiseks kasutatakse keskset süsteemi, nagu meie kooliski. Arvutiklassis on võimalik üle võtta õpilaste arvuteid. Sama süsteem toimib ka Parksepa Keskkoolis. Mulle isiklikult meeldib, sest siis on mul võimalik õpilas(t)ele näidata oma ekraanil olevat, võtta nende arvutist esitama fail või sulgeda see leht, mida ta hetkel ei peaks vaatama.
Tamme Gümnaasiumis tehakse Tamme TVd. Õpilased saavad õppida heli ja valgustust pidudeks seadistama. Klassides on lähikuvaprojektorid, koridorides infostendid, -ekraanid, õppeklassis 3D printimise seade.
Õpetajatel on printimiseks kaardid. Seega saab töö välja printida erinevatest printeritest.
Oma kooli soovin ka kindlasti 3D printerit. Vajalik oleks ka meie koolis leida lahendus tahvlite või sülearvutite transportimiseks. Kuna ei ole lifti, siis ratastel kapid jäävad ära.
Arvan, et Tamme Gümnaasiumis on palju huvitavaid IT vahendeid ja kindlasti neid kasutatakse palju.

Õppevideo koostamine

See ülesanne oli meie rühma jaoks tore vahepala. Rühmas olid Tanel, Kristi ja Ene.
Idee sündis ruttu, sest oli eelmisel päeval tegelenud koolis õige istumisasendiga arvutitunnis. Sealt mõte, et teeks sellest kohe õppevideo.
Meie rühma liikmed olid kõik varem tegelenud video loomise ja töötlemisega.
Meie tegevuse filmis üles Kristi. Kuna tahvlis ei läinud video monteerimise äpp tööle, siis kasutasime Kristi telefonis olnud KineMasteri äppi. Tasutamuusikana kasutasime vabavaralist helifaili, mis oli minu arvutis. Lisasime juurde ka algus ja lõputiitrid.
Valmis selline video:

Mõpe

Kasutasime mõpet emakeelepäeval 1.-6. klassi õpilastele. 

Koostasin varem Scoove - https://make.scoove.net/ valmis ülesanded. 

Oli ülesandeid, kus tuli liikuda teatud kohta ja siis alles avanes küsimus. Mõnes ülesandes tuli teha pilt või video ja lisada see oma tööle. Õpilastele oli ette antud aeg, kus nad said ise määrata ülesannete lahendamise järjekorra. Erinevad ülesanded andsid erineva arvu punkte. 

Õpetajana pidin oskama seda programmi kasutada ja valmis koostada erinevat laadi ülesanded. Probleem seisnes selles, et kuna üritus oli 1.-6. klassi õpilastele, siis tuli teha 6 erineval tasemel nö mängu. Esmapilgul oli programmi ülesehitus keeruline ja võttis aega. Korraks tekkis mõte jätta kasutamine pooleli. 

Õpilased said programmiga hakkama, sest kasutamise ülesehitus oli lihtne ja nad said selle ruttu selgeks. Ei tekkinud tõrkeid ka programmi töös. Selle programmi kasutamisel võib olla probleemiks, et kui kasutatakse GPSi, siis on vaja kindlasti tahvlis või telefonis kasutada asukohamäärajat. 

Minule meeldis sellise mõppe puhul see, et õpilased said ise otsida vastuseid küsimustele, töötada rühmas, olla loomingulised avatud ülesannete lahendamisel ja samas said ka liikuda.

Liitreaalsus

Olen liitreaalsusega ka varem kokku puutunud. Mõned aastad tagasi otsisin erinevaid äppe kasutamiseks ja sealt tutvusin tol aja Aurasma äpiga. Sai ka õpilastega seda katsetatud. 

Koolis saaks liitreaalsust kasutada erinevates tundides. Minule näiteks meeldis tol korral selle äpi tutvustuses just see, et kui näiteks skaneerida mõne kunstniku pilti, siis ärkas see kunstnik justkui ellu ja rääkis ja näitas oma töid. Nii võiks olla see kasutusel just kunstiõpetuse tundides, ajaloos, kirjanduses. Võimalusi oleks palju.

Juurde annaks see õpilastele lisateadmisi. Või kui need pildid on kusagil veel kaua üleval, siis saaks neid korduvalt uuesti vaadata. Mõtlen just oma algklassi õpilaste peale, kes ei suuda keskenduda pikemalt tehtavatele asjadele, siis äkki ongi selle põhjuseks see, et kogu aeg tuleb uut infot nii kiirest ühest ja teisest kohast ja kogu aeg peab uuele ümber lülitama ning ei olegi nagu aega millelegi keskenduda. Need kiired sutsude vaatamised ei lasegi keskenduda ja seda õppida. 

Ja nagu tunniski sai juba teemat arendatud, nii võivad lapsed liitreaalsuse tegemise oskust kurjasti kaasõpilaste-õpetajate peal kasutada.